Paar päeva vintsutusi bussides on läbi ning me oleme jõudnud õnnelikult Malaisia läänerannikule.Nagu varem kirjas on olnud otsustasime me 2 järgmist päeva ööbida bussides,hoides sellega nii raha kui aega kokku.Aga ka selle pärast et kosuda põikesepõletusest mille me Tiomanil olime saanud.
Need viimased päevad pole olnud kergete killast,kui esimene öö oli buss väga hea hea ja magada sai korralikult, siis järgnev ülikuum päev Kota Bharus ,kui ka sellele järgnev bussisõit olid väga rängad ja panid moraali proovile. Vahepeal oli küll selline tunne ,kui mingi kohalik pähemäärima hakkab , siis saadaks ta nii pikalt et......
Nüüd oleme siis Malaisia turistide saarel.Kui mõelda tagasi Tiomanile siis seal olime me erilised eksponaadid, selline tunne oli et meie ei tulnud nendega tutvuma vaid nemad olid muuseumis ja vaatasid kahte erilist backpakkerit:)Rein nägi tõesti välja kui American richman ,ainult sigar oli veel puudu.Siin on kuidagi kõik teistmoodi,enamik on meiesugused ja see pole nagu eriti huvitav.Tänane päev oli järjekordselt väga palav ,mis aga kõige huvitavam- vesi oli veel soojem kui õhk.Seda olen ma varem kogenud nt Toila rannas aga siis on ka temperatuur olnud +20.Siin on sooja tunduvalt rohkem ja seega on see fakt väga huvitav.
Rentisime täna ka jalgrattad,tahtsime küll rollerit ,kuid siin seda ilma juhiloata ei saa.Kuna load olid kodus siis tuli kondiauruga edasi liikuda.Polnudki nii hull,homme võtame kindlasti vähe pikema ringi ette.
Veel üks huvitav fakt kohalikust elust -olust nimelt toimub laupäeval rahvusvaheline Raudmehe Triatlon (3,8 km ujumist,180 km jalgratas,42km jooksu) Malaisia 2010.Kohal pidi olema ka maailmatasemel tegijaid.Selle ala tegijaid ma nägupidi ei tunne,kui mitte arvestada meie Ain-Alar Juhansoni ja keda ma veel siin näinud pole ,samas kui väga paljud sõidavad sama tee peal kus paikneb meie öömaja.
Homme ootab meid 4 tunnine saarte retk paadiga ja ka Langkawi vapilinnu- Kotkaste külastus.
NB Eestlasi ega venelasi kohanud ei ole:)
No comments:
Post a Comment